Asjad, mida alustav ettevõtja peaks oma raamatupidamise kohta teadma

 

Sea sisse raamatupidamise sise-eeskiri

Ettevõtja on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. See on dokument, mis reguleerib konkreetses ettevõttes raamatupidamise korraldamist ning seal peavad olema kehtestatud:

• kontoplaan,

• majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine,

• algdokumentide liikumine ja säilitamine,

• raamatupidamisregistrite pidamine,

• tulude ja kulude kajastamine,

• varade ja kohustuste inventeerimine,

• kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviis,

• aruannete koostamise kord,

• arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises,

• sisekontrolli korraldamine.

 

Arvesta käibemaksukohustuslaseks hakkamisega

Otsusta, millal hakkad käibemaksukohustuslaseks! 

• Käibemaksuga maksustatakse:

• käive (v.a. maksuvaba käive), mille tekkimise koht on Eesti;

• kauba import (v.a. maksuvaba import);

• teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti(v.a. maksuvaba käive);

• maksuvaba käive, mida on vastavalt seaduses toodud võimalustele maksustatud;

• Euroopa Liidu sisene kauba soetamine (v.a. maksuvaba ühendusesisene soetus).

• Kui ettevõtte maksustatav käive (v.a. põhivara võõrandamisest) ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, siis on ta kohustatud kolme tööpäeva jooksul alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast esitama Maksu- ja Tolliametile avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks. Tähele peab panema, et käibemaks tuleb tasuda juba kogu sellelt tehingult, millega 16 000 piir ületati.

• Kui ettevõtte maksustatav käive ei ole ületanud 16 000 eurot või kui maksustatavat käivet ei ole

veel tekkinud, on ettevõttel võimalik end käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult.

 

Kontrolli, et koostad kohe alguses raamatupidamise algdokumendid õigesti

Alati kontrolli ettevõttele esitatavaid dokumente!

• Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend. Selleks võib olla näiteks arve, leping, tšekk, kassaorder, kviitung, lähetusaruanne, majanduskulude aruanne, palgaorder jne.

Puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakse maksustatakse reeglina tulumaksuga.

• Kui tegemist on käibemaksukohustuslasega, peab jälgima ka Käibemaksuseaduses olevaid nõudeid, sest kui näiteks ostuarve ei vasta nõuetele, ei tohi ka sellel märgitud sisendkäibemaksu tagasi arvata, mis tähendab, et kulu on selle võrra suurem.

• Raamatupidamise seaduse järgi peavad algdokumendil olema järgmised andmed:

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) majandustehingut kirjendava ettevõtte esindaja allkiri – selle allkirjaga kinnitatakse, et tehing on toimunud. Seega vajalik on selle ettevõtte esindaja allkiri, kes dokumenti oma

raamatupidamises kasutab;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber – tavaliselt lisab selle numbri raamatupidaja, kes dokumendi alusel kirjendi raamatupidamisprogrammi teeb.

Käibemaksukohustuslane peab ka jälgima, et arvele oleksid märgitud: 

1) arve väljastaja maksukohustuslasena registreerimise number;

2) arve saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel (näiteks kauba müümisel teise liikmesriigi ettevõtjale);

3) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;

4) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;

5) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;

6) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

Lisaks tuleb mõningatel juhtudel märkida ka viide rakendatud käibemaksumäära alusele (0%-lise käibe, maksuvaba käibe, kolmnurktehingute jms puhul).

 

Mõtle läbi raamatupidamisdokumentide säilitamine

Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

•Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast

kehtimistähtaja möödumist.

•Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

•Töölepingu kirjalikku dokumenti tuleb säilitada töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.

•Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, tuleb ka säilitada elektrooniliselt.

Kui oled dokumendid aga kaotanud või hävitanud, siis hilisema maksukontrolli käigus võidakse

neid tehinguid tõlgendada kui ilma dokumendita tehtud väljamakset – kulu, mis maksustatakse tulumaksuga (lisaks veel kogunenud intressid).

 

Bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne on sinu juhtimisvahendid

Peamisteks finantsaruanneteks on bilanss, kasumiaruanne (kasumit mittetaotlevatel organisatsioonidel tulemiaruanne) ja rahavoogude aruanne.

•Bilanss – kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtja finantsseisundit ehk kui palju on ning millest

koosnevad antud kuupäeval ettevõtja varad, kohustused ning omakapital.

•Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) – kajastab aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja tulemusena nende vahet ehk kasumit või kahjumit või tulemit).

Rahavoogude aruanne – kajastab aruandeperioodi raha laekumist ning väljamakseid. Raha liikumised rühmitatakse vastavalt nende eesmärgile äritegevuse (näiteks kaupade ning teenuste müük ja ost, palkade ja maksude tasumine); investeerimistegevuse (näiteks laenude andmine ja nende tagasimaksed, põhivara ostmine) ja finantseerimistegevuse (näiteks laenude saamine ja tagastamine, dividendide maksmine) rahavoogudeks.

Finantsarvestuse infot on Sul vaja kahel eesmärgil

• ettevõttesiseste otsuste tegemiseks (omanikud, juhtkond ja töötajad);

• aruandluseks ettevõttevälistele tarbijatele, näiteks pangad, liisingud,  ja teised laenuandjad.

Sinu koostööpartnerid ja konkurendid võivad samuti nende vastu huvi tunda.

 

Hoia töötajatega seotud dokumentatsioon korras

Kui Sinu ettevõte on tööandjaks teistele isikutele. Tööandjana on Sul järgmised kohustused ning Sa pead:

• koostama seadustes ettenähtud dokumentatsiooni (lepingud, juhendid jms.).

• töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga), arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset;

• maksma töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu;

• esitama Maksu- ja Tolliametile väljamaksete ja erisoodustuste tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsiooni (vorm TSD);

• kandma tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse hiljemalt eelmises punktis nimetatud tähtajaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole;

• esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vormi INF 14 juhul, kui ettevõte on maksnud kalendriaastas töötajale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel;

• andma töötajale viimase nõudmisel hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks tõendi

(vorm TSM) tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta.

Levinuimad lepinguliigid töö tegemiseks on:

• Tööleping – kui füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Reguleerib Töölepinguseadus.

• Töövõtuleping – üks isik (töövõtja) kohustub tegema kokkulepitud töö ning teine isik (tellija) maksma selle eest tasu. Erisus töölepingust on eelkõige see, et töövõtja on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Reguleerib Võlaõigusseadus.

• Käsundusleping – üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Reguleerib Võlaõigusseadus. Käsunduslepingute kohta kehtivatest seadusesätetest tuleks lähtuda juhatuse liikme lepingu sõlmimisel.

Töölepingu alusel makstud tasudelt peab tööandja kinni:

• töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%),

• tulumaksu (20%) ja

• kogumispensioni makse (2% või 3%)

ning tasub juurde:

• sotsiaalmaksu (33%)

• tööandja osa töötuskindlustusmakses (0,8%)

Sõlmi töötajatega õiged ja korralikud lepingud. Hoia töötajatega seotud  dokumentatsioon korras!

Töösuhtes vajalik dokumentatsioon on:

• leping (töö-, töövõtu-, käsundus- vms leping), sõlmitakse üldjuhul kirjalikult;

• ametijuhend (töölepingu lisa);

• materiaalse vastutuse leping;

• tööaja arvestus;

• tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;

• ohutus- jms juhendid;

• töötaja avaldus maksuvaba tuluga arvestamiseks.

 

Maksa töötajatega seotud tasud ja hüvitised täpselt ja õigeaegselt

Ravikindlustus 

Tööandja poolt on töötajad kindlustatud ning seega peab tööandja töötajale ravikindlustuse saamiseks
*registreerima Maksu-ja Tolliametis töötajate registris:
• enam kui ühekuulise töölepingu alusel töötava töötaja – ravikindlustuse ootaeg 14 kalendripäeva;
• enam kui kolmekuulise võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene (näiteks töövõtuleping) – ravikindlustuse ooteaeg kolm kuud;
• juhatuse ja nõukogu liikmed – ravikindlustuse ooteaeg kolm kuud.
Kui tööandja registreerib töötaja isiku kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustus uuel alusel ilma katkemiseta. Pärast töösuhte lõppemist kehtib ravikindlustus veel 2 kuud.
Tööandja peab töötaja ravikindlustustuse säilitamiseks maksma igakuiselt sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem seaduses näidatud miinimummääralt (hetkel 117,15 eurot).

Kui töötaja töötab osalise tööajaga mitme tööandja juures, maksab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Samas on seadusega sätestatud töötajate kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, näiteks pensionärid, õppurid, väikeste laste vanemad jms. 1. juulist 2010 jõustunud Sotsiaalmaksuseadusemuudatus lubab arvestada sotsiaalmaksu miinimumkohustust summeeritult st maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu summas, mis arvesse võttes ka teise tööandja makstud tasu, oleks selle inimese kohta võrdne vähemalt kuumääraga. Aluseks on teise tööandja kinnitus tema poolt makstud tasu kohta.

Kui tähtajatu töölepingu alusel sõlmitud töösuhe tööandja juures peatub ja tööandja ei maksa antud perioodi eest sotsiaalmaksu (näiteks: töötaja võtab palgata puhkust, astub tegevteenistusse, läheb lapsehoolduspuhkusele jne), tuleb tööandjal sellest haigekassale teatada 10 kalendripäeva jooksul. Kindlustus peatub kahe kuu möödumisel töö- või teenistussuhte peatumisest, kui tööandja ei maksa peatumise aja eest sotsiaalmaksu.

Pärast peatumise lõppu ja juhul, kui tähtajaline tööleping pikeneb või muutub tähtajatuks töölepinguks, tuleb tööandjal informeerida sellest haigekassat. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustus ilma ooteajata.

Juhul, kui tööandja on jätnud inimese kindlustuskaitse andmed edastamata ja isikul oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama isikule ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest

tekkinud kahju.

Haigushüvitis 

Tööandja maksab haigushüvitist 4. – 8. kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust). Raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust). Tööandja ei pea hüvitist maksma sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel ning kergemale tööle viimine. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast Haigekassa.

Puhkused 

Vastavalt Töölepingu seadusele on olemas erinevad puhkuseliigid.

• Põhipuhkus – aastas vähemalt 28 kalendripäeva, puhkusetasu maksab tööandja viimase kuue kuu keskmise kalendripäevatasu alusel. Puhkusetasumakstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui kokku pole lepitud teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval või puhkuse hüvitamine raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal, on seaduse järgi tühine.

Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja

töötaja kokkuleppel.

Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Kalendrikuud arvestatakse puhkuse nõudeõiguse alusena, kui töötaja töösuhe kalendrikuus on kestnud vähemalt 15 kalendripäeva. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.

Põhipuhkust antakse osadena ainult poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.

Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub 1 aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

• Isapuhkus – isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Tasu hetkel kehtiv seadus selle eest ette ei näe (kuni aastani 2013).

• Lapsendaja puhkus – alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Hüvitist maksab Haigekassa.

• Lapsehoolduspuhkus – emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolme- aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Tasu maksab riik.

• Lapsepuhkus – puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal, kes kasvatab last ilma vanemata.

Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mis käesoleval ajal on 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.

1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;

2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Puudega lapse emal või isal on lisaks õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18- aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.

Tasu maksab välja tööandja, kes taotleb selle hüvitamise Sotsiaalkindlustusametist. Nõue aegub selle sissenõutavaksmuutumise kalendriaasta lõppedes.

• Tasustamata lapsepuhkus – emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Nõue aegub selle sissenõutavaksmuutumise kalendriaasta lõppedes.

• Õppepuhkus – töötajal on õigus saada õppepuhkust Täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Tasu maksab tööandja.

• Rasedus- ja sünnituspuhkus – naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Hüvitist maksab Haigekassa.

Töölähetus 

Töölähetus on töötaja saatmine väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta tööülesannete täitmiseks.

Lähetada saab:

• töötajat (töölähetus);

• avalikku teenistujat (teenistuslähetus);

• juhtimis- ja kontrollorgani (juhatuse ja nõukogu) liiget (ametilähetus);

• loovisikut (loovisiku lähetus);

• ühingu liikmeks olevat sportlast, treenerit, kohtunikku, spordiarsti, spordi korraldamisega seotud isikut jne ( spordilähetus).

Lähetada ei saa:

• füüsilisest isikust ettevõtjat;

• töövõtulepinguga töötajat.

Lähetuskulude ja päevaraha maksmiseks on vajalik tööandja kirjalik otsus, mis peab sisaldama lähetuse sihtkohta, kestvust, eesmärki ning lähetuskulude ja päevaraha määrasid.

Kulude hüvitamine ja päevarahad.

• Töölepingu ja teenistuslepingu alusel töötajatel on õigus nõuda kulude hüvitamist.

• Juhatuse ja nõukogu liikmete puhul ei ole kulude hüvitamine ja päevaraha maksmine kohustuslik, kuid on võimalik.

• Määrusega on ette nähtud piirmäärad, mille ületamise summa läheb erisoodustusena maksustamisele.

Päevaraha ja lähetuskulude hüvitiste maksuvabad piirmäärad:

• päevaraha välismaal 22,37-32,00 eurot päev (riigisisesel lähetusel päevaraha maksuvabalt maksta ei saa);

• majutus Eestis 77 eurot ööpäev, välismaal 128 eurot ööpäev (vaadatakse iga ööpäeva eraldi, mitte summeeritult);

• sõidukuludele ja muudele lähetuskuludele maksuvaba ülempiiri seatud ei ole. Oluline veel teada:

• päevaraha maksmiseks peab välislähetuse sihtkoht olema vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist;

• kui samale päevale langeb ühe lähetuse lõpp ja teise algus, on päevaraha võimalik maksuvabalt maksta ühekordses ulatuses;

• hüvitamise aluseks on kulu tõendav dokument;

• päevaraha võib vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine;

• toitlustamist hotellis, laeval, lennukis jne ei loeta erisoodustuseks ja see on majutuskulu või sõidukulu osa kui ilma toitlustuseta vastavat teenust ei müüda;

• juhatuse ja nõukogu liikme puhul on töökohaks koht, kus ta harilikult oma ametiülesandeid täidab.

 

Tee selgeks, millised on sinu ettevõtte kulud ja tulud ning millal mida maksta

Ettevõtlus on majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine tootmisest, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. Ettevõtlustulu liigid on:

• kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest saadav tulu;

• teenuse osutamisest või muust tegevusest ;

• ettevõtlusega seoses saadud rahalised toetused ja stipendiumid;

• rendi- või üüritulu ja litsentsitasu;

• finantstulu (sh panga poolt makstud intressid raha (eri)kontol hoiustamise eest);

• kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi puhul saadud kindlustushüvitis, juhul kui sellega seotud kindlustusmaksed või kindlustatud vara soetusmaksumus on ettevõtlustulust maha arvatud;

• ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest saadav tulu;

Mis on ettevõtluskulud? 

Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud või kui see on tehtud töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks töötajatele nõutava keskkonna loomisel.

Et kulu oleks võimalik lugeda ettevõtluskuluks, peab see olema

• tehtud maksumaksja enda poolt ja sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse;

• dokumentaalselt tõestatud;

• seotud maksumaksja enda, mitte kellegi teise ettevõtlusega.

Ettevõtluse kulud on: 

• põhivara soetamine ettevõtluse tarbeks;

• soetatud kaubad (materjalid, kütus, energia, pooltooted);

• soetatud teenused (sh ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud üüri- või renditasud);

• palgad jm tasud;

• töötajale tehtud väljamaksetelt makstud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmaksed;

• töötajatele tehtud erisoodustused pärast nendelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumist;

• muud ettevõtlusega seotud riiklikud maksud (maamaks, käibemaks, tollimaks, raskeveokimaks) ja kohaliku maksud (nt reklaamimaks);

• finantskulud, tasutud laenu- ja kapitalirendi intressid;

• töötajate eest tasutud täiend- või ümberõppe kulud, kui täiendati olemasolevat eri-, kutse- või ametialaseid teadmisi või omandati ettevõtluses vajaminevaid uusi oskusi;

• ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmaksed;

• ettevõtluses kasutatavate litsentside, kauplemislubade või tegevuslubade eest makstud tasud jne.

Makse maksab maksta! 

Levinuimad maksustatavad kulud ja väljamaksed

• Dividendid – dividende makstakse osanikele kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Välja makstud dividendidelt tuleb ettevõttel tasuda erijuhtude tulumaks määras 21/79.

• Erisoodustused – erisoodustus on igasugune töösuhtega seoses antud hüve. Näiteks ärilõunatel oma töötaja osa arvest, ettevõtte sõiduauto kasutada andmine erasõitudeks, kaupade või teenuste tasuta andmine või müük turuhinnast madalama hinnaga jne. Maksustatakse erijuhtude tulumaksuga määras 21/79 ja erisoodustuse summa koos tulumaksuga veel ka sotsiaalmaksuga määras 33%. Erisoodustusteks loetakse ka need soodustused, mis antakse töötaja abikaasale,

vanemale või lapsele.

• Vastuvõtukulud – vastuvõtukulud on äripartnerite majutamine, toitlustamine transport ja teenindamine. Maksuvaba osa ületav summa maksustatakse erijuhtude tulumaksuga.

• Kingitused, annetused – üldjuhul maksustatavad erijuhtude tulumaksuga määras 20/80. Teatud piirmäärades on maksuvabad reklaamikingitused ja kingitused ja annetused tulumaksusoodustuse nimekirja kantud ühingule (kehtiva nimekirja leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt).

• Rent ja intressid eraisikule – väljamaksja peab kinni ja kannab Maksu- ja Tolliametile tulumaksu

20%.

• Seotud isikutega tehtud turuhinnast erinevad tehingud – seotud isikuteks loetakse näiteks juhatuse liikmed, osanikud, samadele omanikele või ühte kontserni kuuluvad ettevõtted jms (vt täpsem loetelu Tulumaksuseaduses).

• Ettevõtlusega mitteseotud kulud – ettevõtlusega mitteseotud kuluks loetakse ka maksuametile tasutud maksuintresse, seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha. Maksustatakse erijuhtude tulumaksuga määras 20/80.

• Puuduva või nõuetele mittevastava dokumendi alusel tehtud maksed – (vt nõudeid käsiraamatu peatükis Raamatupidamise algdokumendid) maksustatakse erijuhtude tulumaksuga määras 20/80.

Kõik siin loetletud maksud tuleb maksuametile deklareerida vormil TSD ja üle kanda väljamaksele/kulu tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksud kantakse Maksu-ja Tolliameti pangakontole kasutades ettevõtjale antud individuaalset viitenumbrit. Üle kantud raha ning maksude ettemaksed (pärast kontrolli läbimist) kantakse esmalt ettemaksukontole, kust kaetakse maksukohustused tähtpäeva saabudes vastavalt Maksukorralduse seaduses sätestatud järjekorras (kohustuste tekkimise järjekorras, sama tähtajaga kohustuste puhul esmalt kinnipeetavad maksud, viimastena intress, sunniraha ja muud

kohustused – täpsem loetelu seaduses).

Sõiduauto ja maksud

Isikliku sõiduauto kompensatsioon

Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise (sõidupäevik)

korral 0,3 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

Silmas peab pidama, et täiendavalt kütte-, parkimis- ja remondikulusid jms ettevõte lisaks maksuvabalt kanda ei või. Lisaks võib maksta lähetuses tekkinud täiendavad dokumentaalselt tõendatavad kulud.

Vajalikud dokumendid:

• tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku pädeva organi või tema poolt volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse:

1) hüvitise saaja ees- ja perekonnanimi;

2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed, kui ei peeta sõidupäevikut;

3) sõidu eesmärk, kui ei peeta sõidupäevikut;

4) hüvitise suurus;

5) sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse.

• Otsusele, käskkirjale või korraldusele lisatakse:

1) sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia;

Sõidupäevikus tuleb näidata:

1) sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;

2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;

3) sõiduauto spidomeetri ja kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäit iga tööülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.

4) kuupäev ja sõidu eesmärk iga tööülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.

Tööandja sõiduauto kasutamine tasuta või soodushinnaga erasõitudeks

Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot kuus iga tööülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta, välja arvatud sõidupäeviku pidamisel, kus tuleb näidata:

1) sõiduauto omaniku või valdaja nimi või nimetus ja isiku- või registrikood;

2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;

3) kuupäev ja sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul;

4) sõidu eesmärk iga tööülesannete või tööandja ettevõtlusega seotud sõidukorra puhul.

Sel juhul võetakse erisoodustuse hinna arvutamisel aluseks tööülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks sõidetud ühe kilomeetri kohta:

1) sõiduauto puhul vanusega üle 5 aasta ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 (kaasa arvatud) 0,20 eurot;

2) muudel juhtudel 0,30 eurot.

Kui sõidupäeviku alusel arvutatud erisoodustuse hind ületab 256 eurot, loetakse erisoodustuse hinnaks siiski 256 eurot ühe sõiduauto kohta.

Sõiduauto soodushinnaga kasutada andmisel loetakse selle erisoodustuse hinnaks vastavalt sõidupäeviku alusel arvutatud hinna või sõidupäeviku puudumiselt 256 euro ja soodushinna vahe.

Laenu andmisel peaks silmas pidama: 

• vastavalt Äriseadustikule ei või osaühing ega aktsiaselts anda ega tagada oma osanike ja juhatuse ega nõukogu liikme laenu;

• kui laenu saajaks on isik, keda loetakse töötajaks seaduse erisoodustuse sätete alusel, peaks intressimääraks olema vähemalt Rahandusministri määrusega kehtestatud laenuintressi alammäär (hetkel 1%), muidu tekib erisoodustus selle määraga arvutatud intressi summalt või kasutatud määra ja alammäära vahelt.

• andes laenu teistele seotud isikutele, peaks silmas pidama, et intressimäär ei tohiks olla madalam kui määr, millega oleks antud laenu mitteseotud isikule.

• intressi maksmisel eraisikule peab väljamaksja kinni pidama tulumaksu (21%, deklareeritakse vormil TSD).

• saadud laenuintress on maksuvaba käive, millest võib tekkida kohustus käibemaksu proportsionaalseks arvestuseks (st kogu ostetud kaubad ja teenused ei ole enam soetatud vaid maksustatava käibe tarbeks, mistõttu ei tohi ka kogu sisendkäibemaks tagasi arvestada). Proportsiooni arvestamise kohustust ei teki, kui maksuvaba käive on tekkinud juhuslikust tehingust. Tehingut loetakse juhuslikuks  kui see ei ole maksukohustuslase põhitegevusega seotud, vaid on n.ö kõrvaline tehing.

 

Esita riigiasutustele aruanded alati õigeaegselt

Igakuised aruanded

Maksu-ja Tolliametile -
•10.kp – TSD  – Tulu-ja Sotsiaalmaksudeklaratsioon
•20.kp – KMD – Käibemaksudeklaratsioon

•20.kp – VD – Ühendusesisese käibe aruanne

 

Kvartaalsed aruanded

 

Maksu-ja Tolliametile

•10.kp  - Metsateatis

 

Iga-aastased aruanded

 

Äriregistrile
•30.juuni(kui maj.aasta on kalendriaasta)  – majandusaasta aruanne

 

 

NB ! Käesoleval lehel kajastatud deklareerimise kuupäevad kajastavad vaid olulisemaid kuupäevi ning seega ei ole lõplik. Täiendavat infot leiate Eesti Maksu-ja Tolliameti,  Statistikaameti ja Eesti Pangakodulehtedelt.